Õiglane kaubandus

 

Keegi meist ei pane suhu toitu ega selga rõivaid, mis on ilmselgelt räpased. Ent leidub ka räpaseid võtteid, mis tootele silmaga nähtavat jälge ei jäta. Suur osa kaupu, mida iga päev tarbime – kohv, tee, suhkur, banaan, šokolaad, riis, puuvillast riided, kosmeetika jne –, on kasvanud arengumaades või tehtud seal kasvanud toorainest.

Kaubanduskettide ja rahvusvaheliste kokkuostjate surve hindu alla lüüa ja oma kasumeid suurendada on viinud selleni, et nende asjade kasvatajad saavad oma töö eest vaid närust tasu, millest ei jätku väärikaks eluks. Need sajad tuhanded naised, mehed ja sageli ka lapsed on ilma jäetud meile loomulikest õigustest, nagu puhkus, haiguspäevad või kaitse tööandja suvast tingitud vallandamise eest – ja neil ei ole enamasti võimalik valida endale muud tööd või kaubelda paremaid tingimusi. Neile peale surutud intensiivsed tootmisvõtted kurnavad maad ja reostavad loodust.

See ei ole võõras mure. Kuigi need inimesed elavad meist kaugel, kasvatavad nad meile vajalikke asju ja soovivad sama, mis meie – väärikat, õnnelikku ja turvalist elu endale ja oma peredele. Keskkonnale tehtud kahjud ei püsi ühes riigis, vaid mõjutavad kliimamuutustena kogu meie planeeti.

Meie võimuses on olukorda muuta, eelistades kauplustes õiglase kaubanduse märgisega tooteid.

 

Mis on õiglane kaubandus?

Õiglane kaubandus on rahvusvaheline kaubanduslik kokkulepe ja sertifitseerimissüsteem, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest. Õiglane kaubandus ei ole heategevus, see on tootmis- ja kauplemisviis, millel on üks ja selge eesmärk: vähendada vaesust kaubanduse abil, tagada arenguriikide tootjatele õiglased hinnad ning talunikele ja töölistele mõistlikud töötingimused ja jätkusuutlik tulevik. Ehk teisisõnu – saavutada samasugune olukord, mida arenenud riikides.

Kõige tavalisemad tooted, mida arengumaadest Euroopa Liitu sisse tuuakse ning mis võivad kanda vastutustundliku või eetilise kaubanduse märgist, on kohv, tee, suhkur, šokolaad jt maiustused, riis, kinoa, banaanid jt troopilised puuviljad, samuti muud toiduained. Mittetoiduainetest sportpallid, lõikelilled, kosmeetikatooted, puuvillatooted sh rõivad, mänguasjad ja hügieenitarbed, kuld ja puit.

 

Õiglase kaubanduse viis põhimõtet

• Õiglase hinna maksmine – tootjad saavad hinda, mis katab kõik tootmisega seotud kulud, tagab inimväärsed elutingimused ja mõistliku sissetuleku.
• Lapstööjõud on keelatud – kõik lapstööjõuvormid on keelatud, eriti kui need kahjustavad laste haridust või nende füüsilist tervist ja vaimset arengut.
• Inimväärsed töötingimused – istandustes, farmides, töötlemisettevõtetes ja teistes ettevõtetes töötavad inimesed töötavad inimväärsetes ja ohututes tingimustes ning saavad äraelamist võimaldavat töötasu.
• Kohalike kogukondade areng – lisaks miinimumhinnale makstakse tootjale ka hinnalisa ehk lisatasu, millest investeeritakse märkimisväärne osa tootjakogukondade arenguprojektidesse. Nende projektide hulka kuulub joogiveega varustamine, teede, haridus- ja tervishoiuasutuste ehitamine, koolihariduse ja kutseõppe ning tervishoiuga seotud kulude katmine, mikrorahastus jne.
• Keskkonnasäästlikkus – õiglase kaubanduse süsteem välistab kahjulikud põllumajanduskemikaalid ja GMO-d. Lisaks toetatakse selliseid tootmistehnoloogiaid, mis säilitavad väärtuslikke ökosüsteeme ning kaitsevad nii tootjate, tööliste kui ka tarbijate tervist.

 

Kuidas õiglase kaubanduse tooteid ära tunda?

Õiglase kaubanduse märgiseid on erinevaid. Ühtegi neist ei saa tootja ise oma tootele panna, vaid neid tuleb taotleda sõltumatult organisatsioonilt, kelle kontrollijad tagavad, et tootmine vastab kehtestatud nõuetele.

 

FAIRTRADE

2001 aastal kasutusele võetud rahvusvaheline sertifitseerimismärk, mida saavad kanda tooted, milles on kasutatud Fairtrade’i standarditega sertifitseeritud toorainet. Märgis lubab, et tootjatele on makstud lepingutega sätestatud miinimumhinda, ja lisatasu kogukonna arenguks (näiteks koolide, teede, kaevude, kanalisatsiooni või muu sellise tarbeks). Tootja omakorda peab oma töötajatele maksma õiglast palka, tagama keskkonnasäästliku tootmise ja töötajatele paremad töötingimused ega või kasutada laps- või orjatööjõudu. Maailmas on müügil üle 30 000 Fairtrade’i märgisega toote.

 

 

WFTO

Peamiselt käsitööliste rühmi liitev organisatsioon, et toetada tõrjutud kogukondi ja säilitada traditsioonilisi oskusi. Märgis lubab, et tootjatele on makstud õiglast hinda ja lisatasu, töötajatel peavad olema riiklikult kehtestatud sotsiaalsed hüvitised, töötajaid koheldakse võrdselt, ei diskrimineerita, looduslikke kahjusid minimeeritakse ja eelistatakse maheviljelusmeetodeid. Märgist kannavad peamiselt käsitöötooted ja ehted.

 

 

UTZ CERTIFIED

UTZ Certified keskendub põllumeeste harimise kaudu tootlikkuse suurendamisele ja toodangu kvaliteedi paran- damisele. Tulemuseks on talunike suurem sissetulek ja kogukondade jätkusuutlikkus. UTZ ei taga talunikele toodangu eest miinimumhinda, lisatasude maksmine pole sätestatud ning talunike ühistud pole UTZ Certified’i valitsemisstruktuuris esindatud. UTZ Certified’i tooted on kakao, kohv, tee ja pähklid ning UTZ Certified’i märgist kannavad ka Kalevi šokolaadid. Maailmas on saadaval üle 10 000 UTZ märgistusega toote.

 

 

RAINFOREST ALLIANCE

Rainforest Alliance’i tähelepanu keskpunktis on loodusliku liigirikkuse säilitamine ja kestliku põllumajanduse korraldamine, mis tagaks arengumaade põllupidajatele eluks vajalike vahendite olemasolu ja parema elujärje. Rainforest Alliance’i märgist kannavad peamiselt banaanid, ananassid, šokolaad, kohv ja tee, aga ka näiteks šokolaadiümbrisega jäätised.

 

Sinu Looduskosmeetika tootevalikust leiab samuti mitmeid õiglase kaubanduse märgistusega tooteid. Sealhulgas Dr. Bronner’s, Weleda, Moltex, Natracare, Simply Gentle, Humble Brush, Urtekram, Benecos.

 

Info pärineb:

www.fairtrade.ee

www.mondo.org.ee